Keskkonna-alane demonstratsioonprojekt “Säästlik reovee puhastamine Eesti väikeasulates”
Käesoleva aasta alguses käivitus Eestis Euroopa Liidu LIFE-Environment programmi rahastatav nelja-aastase kestvusega projekt “Säästlik reovee puhastamine Eesti väikeasulates”. Projekti peamine eesmärk on rajada kahte Eesti valda vegetatsiooni- ehk taimkattefiltritel põhinevad reovee puhastusseadmed ning tutvustada reovee loodushoidliku puhastamise võimalusi.
Rakendusuuringu tulemusena valmib Tartumaal Kambja vallas üks ning Lääne-Virumaal Kadrina vallas kaks reoveepuhastit, mis on võimelised puhastama kokku umbes 2000 inimese olmereovee. Puhasti koosneb biotiikidest ning taimkattefiltrina toimivast pajuistandusest. Reovees leiduv lämmastik ja fosfor talletub pajuistanduses taimedesse, suurendades taimkatte biomassi.
Reovee puhastamist kiirekasvulistel puuliikidel põhinevate taimkattefiltrite abil kasutatakse laialdaselt mitmetes meie kliimavööndi riikides. Eesti tingimustes on pajude puhastusvõimet hinnatud 1995.a. Tartu maakonda Aarikesele rajatud vegetatsioonifiltri põhjal.
Projektijuhi, Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudi (EPMÜ ZBI) vanemteaduri Katrin Heinsoo sõnul töötavad enamuse Eesti väikeasulate nõukogudeaegsed reoveepuhastusseadmed käesoleval ajal halvasti või üldse mitte. Reovees sisalduv lämmastik ja fosfor saastab veekogusid. Võrreldes tavapuhastitega on vegetatsioonifiltril põhineva reoveepuhasti käitluskulud oluliselt väiksemad ning istandusest saadavat puitu saab kasutada energiaallikana, mis asendab fossiilkütuste põletamist ja vähendab sellega kasvuhoonegaaside teket.
Üleriigilisel tasandil loob edaspidine taimkattefiltritel põhinevate reoveepuhastite võimalik laiem kasutuselevõtt juurde töökohti maapiirkondades ning parandab vee kvaliteeti. Lokaalselt toodetud küttepuidu kasutamine vähendab vajadust imporditavate energiaallikate järele ning alanev küttehind soodustab piirkonna elatustaseme tõusu.
Ehitatavatest reoveepuhastitest kujuneb katse- ning õppebaas Tartu Ülikooli ja EPMÜ teaduritele ning üliõpilastele. Projekti käigus selgitatakse välja vegetatsioonifiltrite ehitus- ja käitlusmaksumus ning tõhusus meie oludes. Samuti täienevad teadmised säästlike reoveepuhastite projekteerimise ja kasutusvõimaluste osas.
Projekti põhirahastaja on Euroopa Komisjon ning eestipoolseteks kaasfinantseerijateks on Keskkonnainvesteeringute Keskus ja EAS Tehnoloogiaagentuur.
Lisainfo projekti koordinaatorilt Bert Holmilt: bert@zbi.ee
