Zooloogia- ja Botaanika Instituut: 1947 - 2004

Zooloogia ja Botaanika Instituut (ZBI) – mis kuni 1952. aastani kandis Bioloogia Instituudi nime – asutati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega 5.aprillist 1946 ja alustas tegevust jaanuaris 1947. Algselt paiknes instituut Võru tänavas kunagise Kaitseliidu (praeguse Balti Kaitsekolledži) hoones, 1952 tuli kolida Vanemuise 21 ja osa sektoreid paigutati erinevatesse hoonetesse Tartu linnas. Ruumiline hajutatus lõppes alles 1995. aasta sügisel kui kõik osakonnad kolisid Riia 181 hoonesse. Paljudest välibaasidest oli ZBI-ga pidevalt seotud Puhtu Ornitoloogiajaam ja Võrtsjärve Limnoloogiajaam (praegu Limnoloogiakeskus).

Instituudi esmaseks ülesandeks seati Eestimaa looduse inventariseerimine sellest tulenevalt alustati intensiivsete välitöödega ja loodusteaduslike kollektsioonide loomisega. ZBI koosseisus oli algselt neli sektorit: botaanika-, hüdrobioloogia-, metsa- ning zooloogiasektor. See bioloogia valdkondi hõlmav struktuur üldiselt säilis, erandiks sai metsasektor mis muutus 1963 Metsandusliku Teadusliku Uurimise Instituudiks ning läks Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumi alluvusse. ZBI üldiselt stabiilne areng kestis kuni N Liidu kokkuvarisemiseni.

N Liidu mastaabis oli Eestis rakendusuuringute ja teadusasutustega seotud inimeste osakaal suhteliselt kõrge: 45 teadusasutuses töötas üle 16 000 inimese. Taasiseseisvunud Eestile oleks taolise struktuuri säilitamine käinud üle jõu ning 1991. a. algas teadussüsteemi reformimine. Suund võeti teadusasutuste integreerimisele ülikoolidega. Arvestades teadustöö ning publikatsioone taset oli ZBI lähtepositsioon reformi alguses hea. Mitmetel põhjustel aga lõppesid ZBI ühinemisläbirääkimised Tartu Ülikooliga edutult ja 24. oktoobril 1997 kirjutati alla ühinemisleping Eesti Põllumajandusülikooliga. Struktuursed reformid jätkusid ka peale ühinemist ja 25. novembril 2004.a. kinnitas Eesti Põllumajandusülikooli nõukogu uue instituudi – mille nimeks sai Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (PKI) – põhikirja. Uus instituut ühendas kuus senist ülikooli struktuuriüksust: Agronoomiateaduskond, Keskkonnakaitse Instituut, Zooloogia ja Botaanika Instituut, Eksperimentaalbioloogia Instituudi Harkus, Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskuse EVIKA Sakus ja Polli Aiandusinstituut.

Formaalselt eksisteeris ZBI iseseiva struktuuriüksusena 57 aastat ja seda perioodi analüüsides on instituudi tegevuses eristatavad neli komponenti:

  1. fundamentaalteaduslik;
  2. rakenduslik;
  3. bioloogiaalase kõrghariduse andmine;
  4. monograafiliste ülevaadete ja määrajate koostamine Eesti loodusest.

Vaieldamatult on neist kõige unikaalsem just viimane, mis tegelikult määrab ZBI koha sõjajärgse Eesti üldises kultuuripildis. ZBI töötajate eestikeelsete publikatsioonide üldmaht on ca 23 000 lehekülge. See hõlmab loodushuvilistele mõeldud taime- ja loomaliikide määrajaid, monograafilisi koguteoseid Eesti taimkattest (Eesti NSV floora I – XI, 1953 – 1984) järvedest (Eesti järved, 1968) ja jõgedest (Eesti jõed, 2001). Eeldatavalt on nende trükiste mõju üldisele loodustundmisele ja keskonnateadlikkusele üsna oluline.

Tänaseks on ZBI teadusalane kompetents hajunud Eesti erinevate teadus- ja õppeasutuste vahel.